Niguliste Autokool

ÕPPEKAVA

Käesolev õppekava on koostatud lähtudes liiklusseadusest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“, täiskasvanute koolituse seadusest ning haridus- ja teadusministri määrusest „Täienduskoolituse standard“.

 

Õppekava nimetus

Juhi järelkoolitus riskikäitumise teadvustamiseks ja ohutuma liiklemise kujundamiseks

Koolitaja

OÜ Niguliste Autokool

Koolitaja registrinumber

10573464

Tegevusloa number

680

Õppevorm

Auditoorne

Õppekavarühm

Transporditeenused

Õppekava eesmärk

 

Õppekava eesmärk on toetada osaleja teadlikkuse, vastutustunde ja ohutu liikluskäitumise kujunemist, et vähendada riskikäitumist ja soodustada sisemist motivatsiooni käitumise muutmiseks. Järelkoolituse läbimine on liiklusseaduse § 106 lõike 6 kohaselt üks eeltingimusi mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks.

 

Lisaks järelkoolituse läbimisele peab juhtimisõiguse taotlemiseks puuduma karistatus liiklusalaste rikkumiste eest (st karistusregistri kanne peab olema arhiivi kantud) ning isik peab edukalt sooritama Transpordiameti teooria- ja sõidueksami.

 

Õpiväljundid

Koolituse läbinu:

  • Kirjeldab käitumist mõjutavaid tegureid GDE-maatriksi tasandite kaupa ning analüüsib nende seost isikliku liiklusrikkumisega.
  • Selgitab isikuomaduste, hoiakute ja impulsiivsuse mõju liikluskäitumisele ning reflekteerib nende rolli oma rikkumises.
  • Tuvastab riskikäitumist vallandavad emotsioonid ja olukorrad ning koostab lahendusstrateegiaid toimetulekuks probleemsete liiklussituatsioonidega.
  • Mõtestab isiklikku vastutust, seob oma väärtused liikluskäitumisega ning koostab eesmärgipärase ja realistliku tegevusplaani ohutuma käitumise kujundamiseks.
  • Reflekteerib õpikogemust ja tehtud järeldusi, kasutades eneseanalüüsi, väärtuste- ja impulsiivsuse teste ning individuaalset tagasisidet.

 

Õpingute alustamise tingimused

Järelkoolitusele võetakse isikud, kellele väljastatud esmane juhiluba on liiklusseaduse § 106 lg 6 alusel kehtetuks tunnistatud.

 

Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal.

24 tundi, sellest 4 tundi loenguid, 12 tundi grupitööd ja 8 tundi iseseisvat tööd.

Õppevorm ja osalejate arv

Järelkoolitus viiakse läbi grupitöö vormis, kus koolitusgrupi suurus ei tohi olla alla 6 ja ületada 12 isikut. Põhjendatud juhtudel võib järelkoolituse läbi viia ka üksikkorras.

 

Õppe sisu

Moodul 1:

  • Käitumist mõjutavate tegurite hierarhiline käsitlus GDE-maatriksi alusel (tehnilised oskused, situatsiooniteadlikkus, sõidu kontekst ja eesmärk, isiklikud väärtused ja hoiakud).
  • GDE-maatriksi tutvustus ning selle kasutamine eneseanalüüsi tööriistana.
  • Osaleja analüüsib isiklikku liiklusrikkumist ja määratleb, millise GDE-tasandiga rikkumine tema hinnangul seondub; valik põhjendatakse isiklike kogemuste ja olukorra konteksti abil.
  • Iseseisev töö: rikkumisega seotud asjaolude kaardistamine (mida tehti, millal, kus, kuhu oldi teel, milline oli juhi seisund), käitumise motiivide ja hoiakute kirjeldamine.

 

Moodul 2:

  • GDE-maatriksi 4. tasand: isikuomadused (nt impulsiivsus, hoiakud, elustiil) käitumist mõjutava tegurina.
  • Käitumise liigid: ratsionaalne, harjumuspärane ja impulsiivne tegutsemine.
  • Impulsiivsuse testile tuginev enesehindamine ja individuaalne tagasiside.
  • Iseseisev töö: rikkumisele eelnenud ja järgnenud sündmuste jada analüüs, otsuste tüübi määratlemine ning impulsiivsuse tahkude tuvastamine. Emotsioonide ja neid vallandavate tegurite teadvustamine, refleksioon ja õpikogemuse sõnastamine.

 

Moodul 3:

  • Eneseregulatsiooni olemus ja selle roll liikluskäitumise mõjutajana.
  • Emotsioonide roll eneseregulatsioonis: oskus märgata, mõista ja juhtida oma tundeid olukordades, mis võivad vallandada riskikäitumist.
  • Emotsionaalse seisundi mõju eneseregulatsioonile: halvas meeleolus kipuvad inimesed tõlgendama olukordi negatiivsemalt ning tegema rohkem impulsiivseid otsuseid.
  • Emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) täitmine ning individuaalse tagasiside saamine tulemuste kohta.
  • Isiklikud ressursid ja strateegiad emotsioonidega toimetulekuks ning sisemise tasakaalu taastamiseks (nt stress, väsimus, ärrituvus, meeleolu kõikumine).
  • Enda harjumuste, käitumismustrite ja reaktsioonide teadvustamine probleemsetes või pingelistes olukordades.
  • Toimetulekuoskuste arendamine ja individuaalsete lahenduste kavandamine liiklusega seotud väljakutsetes.
  • Iseseisev töö: isikliku probleemi või käitumisväljakutse kirjeldamine, erinevate lahendusvariantide koostamine, nende võimalikud tagajärjed ning osalejale sobivaima valiku põhjendamine.

 

Moodul 4:

  • Isikliku vastutuse mõtestamine ja motivatsiooni roll käitumise muutmisel.
  • Faktide ja hinnangute eristamine ning minevikukogemuse neutraalne aktsepteerimine (sh ilma süüdistuse või häbitundeta).
  • Isikliku arenguplaani koostamine (sh SMART-eesmärgid) ja väärtustega kooskõlas oleva liikluskäitumise kujundamine.
  • Schwarzi väärtuste testi täitmine ning individuaalse tagasiside saamine oma väärtusprofiili kohta.
  • Isiklike väärtuste ja eluvaldkondade seostamine: millised väärtused on hetkel olulised ning kuidas need mõjutavad käitumisvalikuid liikluses ja elus üldisemalt.
  • Iseseisev töö: refleksioon õpikogemuse kohta, eesmärgistatud tegevusplaan ning seoste loomine isiklike väärtuste ja eluvaldkondadega.

Õppematerjalide loend

Koolitaja koostatud õppematerjalid: slaidid, juhendid iseseisvate tööde koostamiseks, töölehed ja refleksioonivormid.

GDE-maatriksi kirjeldused ja eneseanalüüsi abimaterjalid.

Psühholoogilised testid: impulsiivsuse skaala, emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2), väärtuste test.

Liiklusrikkumiste analüüsi tööriistad ja otsuste tüüpide eristamise juhend.

  • Isikliku tegevusplaani koostamise juhend (sh SMART-eesmärkide mall)

 

Kõik õppematerjalid on kättesaadavad E-õppe keskkonnas

Õppekeskkonna kirjeldus

Õpe viiakse läbi tervisekaitse nõuetele vastavas ruumis, mis sobib grupitöödeks ja aruteludeks. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ § 5 lg 11 sättele võib auditoorset õppevormi läbi viia ka virtuaalses keskkonnas, nt Zoomi vahendusel, tagades koolitaja ja osalejate samaaegse ja vahetu kontakti.

 

Lõpetamise tingimused

Järelkoolitus loetakse läbituks, kui osaleja on osalenud kõigil kohtumistel ja aruteludes ning esitanud kõik iseseisvad tööd, milles ta on ennast ja oma käitumist piisava detailsusega analüüsinud (eneseanalüüs).

 

Koolituse katkestamine ja jätkamine

Kui osaleja ei saa mõnel kohtumisel osaleda, on tal võimalus jätkata järelkoolitust järgmise õppegrupiga samast kohast, kus eelmisel korral pooleli jäi – ilma lisatasuta. Soovi korral on võimalik puudutud kohtumine läbida individuaalselt lisatasu eest ning seejärel jätkata koolitust oma grupis.

 

Väljastatavad dokumendid

Tunnistus

Nõuded koolitajale

Koolitajaks võib olla psühholoog (nõustaja), kes on läbinud vähemalt 120 akadeemilise tunni ulatuses liiklusõigusrikkujate täienduskoolitaja aluskoolituse ning saanud Transpordiameti tunnustuse.

Õppekava autorid

Ainjärv, H. (2020) kohandatud, Häidkind, R. & Ainjärv, H. (2012). Mootorsõidukijhi järelkoolituse kursuseprogramm. Tallinna Ülikool Haapsalu kolledž