§ 41.  Juhi järelkoolituse eesmärk ja sisu

 (1) Järelkoolituse eesmärk on esmast juhiluba omava juhi seaduskuuleka liikluskäitumise kujundamine läbi nõustamise protsessi kaasliiklejaid arvestava ja ohutu liikluskäitumise taastamiseks.

 (2) Järelkoolituse käigus toimub juhi eneseregulatsiooni oskuste arendamine, isiklike riskitegurite hindamine, erinevate konfliktolukordade läbimängimine, liikluses käitumise osas vastutustunde tõstmine ja sellega seotud probleemide tajumise parandamine, joobnuna liikluses osalemise vältimiseks oma käitumise korrigeerimine ja ohutu liiklemise aluseks olevate teadmiste laiendamine ning süvendamine.

 (3) Järelkoolitus koosneb:

 1) alkoholi- või narkojoobes või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest karistatud juhi koolitusest;

[RT I, 20.07.2016, 2 - jõust. 23.07.2016] 

 2) üldiste riskikäitumise ilmingutega juhtide koolitusest, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on korduvalt ära võetud;

 3) üldiste riskikäitumise ilmingutega juhtide koolitusest, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on esmakordselt ära võetud.

§ 42.  Juhi järelkoolituse korraldaja

 (1) Juhi järelkoolitust korraldab:

 1) kõrgkool, mis omab Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba mootorsõidukijuhi õpetaja või liiklusohutuse spetsialisti koolitamiseks;

 2) mootorsõidukijuhi koolitaja, kes omab Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba mootorsõidukijuhi koolitamiseks.

[RT I, 22.04.2015, 1 - jõust. 25.04.2015]

§ 43.  Juhi järelkoolituse kursuseprogramm

 (1) Järelkoolituse kursuseprogrammi koostab järelkoolituse korraldaja vastavalt § 41 lõikes 3 sätestatud sihtrühmale ja see peab sisaldama:

 1) selgitust, millistele teooriatele ja teaduslikele alustele tuginedes on kursuseprogramm koostatud;

 2) kontaktõppe tundide arvu, iseseisva töö sisu ja mahtu;

 3) kursuse eesmärki;

 4) kursusel kasutatavate õppematerjalide loetelu, mis aitab saavutada seatud eesmärke;

 5) koolituse ajakava.

§ 44.  Juhi järelkoolituse läbiviimise vorm ja kestus

 (1) Järelkoolitus viiakse läbi grupitöö vormis, kus koolitusgrupi suurus ei tohi olla alla 6 ja ületada 12 isikut. Põhjendatud juhtudel võib järelkoolituse läbi viia ka üksikkorras.

§ 45.  Juhi järelkoolituse läbimine

  Kui järelkoolitusel osaleja ei ole kõigist koolituse loengutest osa võtnud või on keeldunud koolitusel antud ülesandeid täitmast, siis loetakse järelkoolitus mitteläbituks.

§ 46.  Järelkoolituse tegija

 (1) Järelkoolitust viib läbi:

 1) psühholoog (edaspidi nõustaja), kes on läbinud § 42 lõike 1 punktis 1 nimetatud kõrgkooli juhendamisel liiklusõigusrikkujate täienduskoolitaja aluskoolituse vähemalt 120 akadeemilise tunni mahus ning kes on saanud Maanteeameti tunnustuse järelkoolituse läbiviimiseks või

 2) järelkoolitaja, kes vastab „Liiklusseaduse” §-s 118 õpetajale esitatud nõuetele ning on läbinud käesoleva määruse § 42 lõike 1 punktis 1 toodud kõrgkooli juhendamisel liiklusõigusrikkujate täienduskoolitaja aluskoolituse vähemalt 120 akadeemilise tunni mahus ning kes on saanud Maanteeameti tunnustuse järelkoolituse läbiviimiseks.

§ 47.  Nõuded nõustajale ja järelkoolitajale

 (1) Nõustajal peab olema B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

 1) teadma juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava ning keskkonnasõbraliku liiklemise põhimõtteid;

 2) omama teadmisi, oskusi ja kogemusi juhtide liiklusalase väär- ja riskikäitumise hindamiseks ning korrigeerimiseks, kasutades psühholoogilisi meetodeid;

 3) omama teadmisi, oskusi ja kogemusi alkoholi- ja teiste meelemürkide mõju all sõidukit juhtinud isikute käitumise korrigeerimiseks, kasutades selleks psühholoogilisi meetodeid;

 4) omama teadmisi ja oskusi arvestada individuaalsete erinevuste mõju liikluskäitumisele, sotsiaalse mõjustamise võtteid, meetodeid liiklusohutusele suunatud hoiakute kujundamisel, riskeeriva käitumise põhjusi ja selle ennetamise võimalusi, psühhoaktiivsete ainete mõju liikluskäitumisele;

 5) läbima igal aastal vähemalt ühepäevase oma eriala spetsiifikast tuleneva nõustamisalase täienduskoolituse, mille kohta esitatakse Maanteeametile vastav tunnistus või õiend.

 1) oskama pöörata tähelepanu kursusel osalejate liikluses esinevatele probleemidele eesmärgiga vähendada teadmiste ja oskuste defitsiidist tulenevat riskikäitumist;

 2) analüüsida kursusel osalejate liikluses esinevaid probleeme ning õpetamisprotsessi abil suunata neid ohutumale ja teisi liiklejaid arvestavale liikluskäitumisele;

 3) teadma ja oskama selgitada grupi mõju liikluskäitumisele, riskeeriva käitumise põhjusi ja selle ennetamise võimalusi;

 4) läbima igal aastal vähemalt ühepäevase oma eriala spetsiifikast tuleneva täienduskoolituse, mille kohta esitatakse Maanteeametile vastav tunnistus või õiend.